ITAALIA CORSO

(Cane Corso Italiano)

FCI Standard nr 343 / 06.06.2007 / EESTI KENNELLIIT

TÕLGE: Dr. Antonio Morsiani, Dr. J.-M. Paschoud ja Prof. R. Triquet.

PÄRITOLUMAA: Itaalia.

KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 21.05.2007.

KASUTUS: Valve-, kaitse-, politsei- ja jäljekoer.

FCI KLASSIFIKATSIOON:

Rühm 2 Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.

Alarühm 2.2 Mastifi tüüpi molossid.

Töökatseteta.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST: Selle tõu otsene eellane on Vana-Rooma moloss. Kui nad varem olid levinud üle terve Itaalia, siis viimasel ajal peetakse neid põhilised Apuulia maakonnas ja sellega piirnevatel aladel Lõuna-Itaalias. Tõu nimi tuleb ladinakeelsest sõnast cohors, mis tähendab „kaitsja, karja valvur“.

ÜLDMULJE: Keskmine kuni suur. Tugev ja jõuline, ent siiski elegantne. Tihe jõuline muskulatuur.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID: Pea pikkus on kuni 36% turja kõrgusest. Koer on pigem pikk kui kõrge.

KÄITUMINE/ISELOOM: Vara, perekonna ja karja valvur, kiire reaktsiooniga ja koostööaldis. Minevikus on olnud kasutusel kui karjaajaja ja jahikoer suurte ulukite küttimisel.

PEA: Suur tüüpiline molossi pea. Kolju ja koonu ülemised piirjooned kergelt üksteisele lähenevad.

KOLJUPIIRKOND:

Kolju: Lai; sarnakaarte juures on kolju sama lai või laiem kui selle kõrgus. Eest kumer, otsaesise ja kukla vahel üsna lame. Otsmikuvagu on märgatav. Üleminek laubalt koonule: Selgelt väljendunud.

NÄOPIIRKOND:

Nina: Massiivsete avatud sõõrmetega suur must ninapeegel, mis asub koonuseljaga samal joonel.

Koon: Koljust oluliselt lühem (koonu ja kolju suhe ligikaudu 1:2). Tugev ja kandiline; koonu esiosa on lame, küljed paralleelsed; koon on sama pikk kui lai. Küljelt vaadates on koonu selg sirge.

Mokad: Ülemised mokad on mõõdukalt rippuvad ning katavad alalõuga, nii et koonu alumise osa profiili kujundavad mokad.

Lõuad/hambad: Lõualuud on suured, tugevad ja kaarduvad. Kerge alahambumus ja tasahambumus on lubatud.

Silmad: Keskmise suurusega, ovaalsed, otsese asetusega, pisut pungis. Silmalaud on liibuvad. Silma vikerkest võimalikult tume, sõltuvalt karvkatte värvist. Terane ja tähelepanelik ilme.

Kõrvad: Kolmnurkse kujuga, rippuvad, kõrge asetusega sarnakaartest ülevalpool. Sageli kärbitud võrdkülgse kolmnurga kujuliseks.

KAEL: Tugev, lihaseline, sama pikk kui pea.

KERE: Kere pikkus ületab turja kõrguse. Turske, aga mitte jässakas.

Turi: Selgesti väljendunud, tõuseb laudjast kõrgemale.

Selg: Sirge, lihaseline ja tugev.

Nimme: Lühike ja tugev.

Laudjas: Pikk, lai ja kerge kaldega.

Rind: Kolmemõõtmeliselt hästi arenenud, ulatub küünarliigeseni.

SABA: Üsna kõrge asetusega, sabajuur on väga jäme. Saba on kärbitud neljanda lüli juurest. Aktiivses olekus kõrge asetusega, ent mitte kunagi rõngas või püstine.

JÄSEMED

ESIJÄSEMED:

Õlad: Pikad, kaldega ja väga lihaselised.

Õlavarred: Tugevad.

Küünarvarred: Sirged ja väga tugevad.

Randme- ja kämblaliigesed: Elastsed.

Esikäpad: Kassikäpad.

TAGAJÄSEMED:

Reie ülaosa: Pikk, lai, reie tagajoon kumer.

Reie alaosa: Tugev, mitte väga lihaseline.

Kannaliigesed: Mõõduka nurgaga.

Pöiad: Paksud ja kõõluselised.

Tagakäpad: Pisut vähem kompaktsed kui esikäpad.

KÕNNAK/LIIKUMINE: Pikk samm, pikendatud traav. Eelistatud liikumisviis on traav. Liikumine on vaba ja jõuline ning külje pealt vaadates jääb seljajoon sirgeks, lubatud on ainult minimaalne vetrumine.

NAHK: Üsna paks ja hästi kerele liibuv.

KARVKATE

KARV: Lühike, läikiv, väga tihe õhukese aluskarvaga.

VÄRVUS: Must, tinahall, kivihall, helehall, beež; hirvepunane; brindle (erinevates kollakaspruunides või hallides toonides triibud); kollakaspruunide ja brindle värvusega koerte puhul ei tohi must või hall mask ulatuda silmadest kõrgemale. Väike valge laik rinnaesisel, käppade otstes ja koonuseljal on lubatud.

SUURUS JA KAAL:

Turja kõrgus:

 Isased: 64-68 cm.

 Emased: 60-64 cm.

 Lubatud kõikumine 2 cm mõlemas suunas.

Kaal:

 Isased 45-50 kg.

 Emased: 40-45 kg.

VEAD: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse aste sõltub otseselt konkreetse kõrvalekalde ulatusest ning võimalikust mõjust koera tervisele ja heaolule.

TÕSISED VEAD:

• Koonu ja kolju pikiteljed on paralleelsed või asuvad liiga lähestikku.

• Ninapeegli osaline depigmentatsioon.

• Käärhambumus, selgelt väljendunud alahambumus.

• Rõngas saba, vertikaalne sabahoid.

• Traavides pidev küliskäik.

• Liiga suur või liiga väike.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:

• Agressiivsus ja liigne argus.

• Koonu ja kolju teljed asuvad üksteisest liiga kaugel.

• Ninapeegli täielik depigmentatsioon.

• Väga nõgus koonuselg, rooma nina.

• Ülehambumus.

• Osaline või täielik silmalaugude depigmentatsioon. Kõõrdsilmsus, strabism.

• Sabatus, liiga lühike saba (kärbitud või mitte).

• Poolpikk, sile või narmaskarv.

• Kõik standardis mittemainitud värvitoonid, suured valged laigud.

Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.  

NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.